Inimese elu enne sündi

Prindi


"Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses."


- Endowment for Human Development


Terminitest


  • Ootsüüt e. munarakk -- naise viljastumisvõimeline sugurakk, mille tuumas on salvestatud kogu naise geneetiline informatsioon
  • Spermatosoid e. seemnerakk -- mehe sugurakk, milles on salvestatud kogu mehe geneetiline informatsioon
  • Sügoot  (kreeka keelest: „ühinenud“ või „kokku liidetud“) -- munaraku viljastumise tulemusel tekkinud, uue inimese esimene rakk.
  • DNA (Desoksüribonukleiinhape) -- pärilikku informatsiooni säilitav aine, mille tihedalt keerdunud molekulides peitub areneva uue inimese täielik geneetiline koondplaan
  • Rasedus  -- inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni.
  • Embrüo (kreeka keelest: „üsas kasvav”) -- arenev inimorganism esimese 8 rasedusnädala jooksul. Embrüonaalsel perioodil tekib enamus tähtsamatest elundsüsteemidest.
  • Feetus (ladina keelest: „sündimata järeltulija”) e. loode -- arenev inimorganism alates 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni. Lootelisel perioodil kasvab inimese keha väga kiires tempos suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.

Tähelepanelik tuleb olla rääkides rasedusnädalatest ja loote vanusest. Nimelt arvutatakse rasedusnädalaid mitte eostumise hetkest, vaid ema viimase menstruaalperioodi esimesest päevast. Nõnda on raseduse kestuse arvutus ja loote tegelik vanus ca kahe nädala jagu nihkes. Näiteks kui raseduse kestuse arvestuses on tegu kümnenda nädala lõpuga, siis on sündimata lapse elus jõudnud kätte ca 8. nädala lõpp. Rasedusnädalatest lähtutakse ka rasedustrimestrite arvestamisel.


Kõik alljärgnevalt esitatud embrüonaalsed ja lootelised vanused on arvestatud alates viljastumise hetkest.üles


Inimelu embrüonaalne periood (esimesed 8 nädalat)


Inimorganismi areng algab viljastumise hetkel, kui ühinevad naise munarakk ja mehe seemnerakk, milles kummaski on 23 kromosoomi. Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset „esmaväljaannet“ uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides ehk DNA-s. Sellele geneetilisele plaanile inimese arengu hilisemates faasides täiendavat informatsiooni enam ei lisandu — kogu vajaminev informatsioon organismi täielikuks arenemiseks on olemas juba selle kõige varajasemas arengustaadiumis. (vt ka wikipedia:rasedus)


Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane lõigustumine ning mitoosi käigus rakkude lõigustumine muudkui jätkub. Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks.


Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad lõigustunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks. Neljandaks-viiendaks päevaks tekib rakukera sisse õõnsus, millest alates nimetatakse embrüot blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.


Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid. Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab.


Munajuha limaskestal on miljoneid emaka suunas voogavaid ripsrakke. Munajuha sein koosneb  lihastest, mille kokkutõmbed juhivad vedeliku voolama ripsrakkude liikumisega samas suunas. Kõik see on vajalik, et embrüo või veel viljastamata munarakk ei satuks kõhuõõnde.


Üleminekul munajuha peenemasse ossa on rõngaslihase kujul tõke või lüüs, mis on seni olnud suletud. Kuid neljandal või viiendal ööpäeval pärast ovulatsiooni tõke avaneb ja väike blastotsüst saab läbi minna. Esmajoones reguleerib lihaseid ja nende võimet läbikäiku avada või sulgeda munasarja toodetav progesteroon.


Rännak läbi munajuha kitsama, emakasse suubuva osa võtab aega vaid mõne tunni. Tee on nii kitsas, et blastotsüst saab limaskesta kurdude vahel vaid vaevaliselt edasi nihkuda. On elutähtis, et ta sinna kitsasse osasse pidama ei jääks, sest kui embrüo kinnitub emakaseina asemel munajuha seina külge, on tegemist emakavälise rasedusega, mida ei õnnestu säilitada isegi juhul, kui embrüo ise on täiesti normaalselt arenenud.


Pärast munajuha viimase kitsa osa läbimist jõuab blastotsüst emakasse, kus leidub võrreldes munajuhaga laialt ruumi. Nüüd tuleb embrüol järgnevaks üheksaks elukuuks sobiv koht välja valida. Emakas on selleks hästi ette valmistunud. Olles emaka limaskestale maandunud (enamasti valib embrüo kinnitumiseks emaka ülemise osa), tõmbub embrüo vähemalt kolm-neli korda kokku ja paisub uuesti. Nii vabaneb ta (emaka abiga) teda seni kaitsnud kestast (zona pellucida e. läbipaistev vööde) -- toimub omamoodi koorumine. Tühjaks jäänud läbipaistev kest ujub minema ning lahustub. Embrüo kasvab kiiresti, mistõttu varsti ei mahukski ta enam kesta sisse ära. Kui kesta välispind oli sile ja kõva, siis embrüo välispind on muhklik ja kleepuv, nähes välja umbes nii, nagu oleks embrüo suhkrulahusesse kastetud.


Embrüo emakaseina külge kinnitumise protsess, mida nimetatakse pesastumiseks ehk implanteerumiseks, algab 6 päeva ja lõpeb 10 kuni 12 päeva pärast viljastumist.


Kasvava embrüo rakud hakkavad tootma hormooni, mida nimetatakse koorioni gonadotroopseks hormooniks ehk hCG-ks: aineks, mida tuvastab enamik rasedusteste. HCG mõjul katkestavad raseduseaegsed hormoonid normaalse menstruatsioonitsükli, võimaldades seega rasedusel jätkuda.


Pärast pesastumist moodustavad rakud lootepõiekese ümber struktuuri, mida nimetatakse platsentaks. Embrüo pesastumise järel laienevad platsenta rakud üha suuremale pinnale emaka seinast, samuti sügavamale emaka seina sisse. See on oluline, loomaks ühendust ema vereringesüsteemiga, tagamaks kiiresti arenevale embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta toodab ka hormoone ning hoiab embrüo ja loote kehatemperatuuri pisut kõrgemana ema omast. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses raseduse lõpuks kuni 60 cm pikkuseks kasvava nabanööri soonte kaudu.


Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti -- hüpoblasti ja epiblasti. Hüpoblastist saab alguse rebukott -- üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni.


Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte, mida nimetatakse ektodermiks, endodermiks ja mesodermiks. Ektodermist saavad alguse paljud struktuurid, kaasa arvatud aju, närvid, nahk, küüned ja juuksed. Endodermist luuakse hingamisteede ja seedetrakti sisekude ning sisenõrenäärmed, näiteks maks ja kõhunääre. Mesoderm moodustab südame, neerud, luud, kõhred, lihased, vererakud ja teised elundid (vt. joonis).


Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks, mida nimetatakse eesajuks, keskajuks ja tagaajuks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe murrab kiiresti kasvav süda ennast kahekorra: arengut alustavad eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist.


Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult nii, et veri saab minna läbi suurtuiksoone (aordi) organite väikestesse peenikestesse kapillaaridesse ning tulla läbi maksa südamesse tagasi. Kuna kopsud ja soolestik veel ei tööta, peab embrüo võtma kogu hapniku ja toidu ema verest -- vahetus toimub platsentas. Platsentat ja embrüot ühendavas nabaväädis on kolm veresoont: üks suurem ja jämedam, mis toob hapnikurikka vere koos toitainetega embrüo südamesse, ja kaks peenemat, mis viivad hapnikuvaese vere koos jääkainetega platsentasse tagasi.


Seejuures tuleb meeles pidada, et tegu on kahe täiesti eraldiseisva vereringesüsteemiga: lapse verelibled ei lähe ema verre ega vastupidi. Osa aineid ei läbi platsenta filtrit ja mõjutavad seega vaid ema. Nii ei avalda näiteks emale vajalikud teatud medikamendid lapsele kahjulikku mõju. Teised ained aga pääsevad kergelt läbi platsenta ja võivad suurt kahju teha. Klassikaline näide on alkohol (vt lisaks FAS, AVE. Tubaka mõju kohta vaata lisainformatsiooni siit). Tavaliselt jääb laps ema tabanud infektsioonidest puutumata, sest nii bakterid kui viirused pääsevad läbi platsenta vaid väga erandlikel juhtudel. Eriti oluline on see raseduse esimesel poolel, kuna siis puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem.


3. ja 4. nädala vahel võtab kuju kehakava: rebukoti kõrval on selgelt tuvastatavad embrüo aju, selgroog ja süda. Kiire areng põhjustab suhteliselt lameda embrüo kokkumurdumise. See protsess kaasab osa rebukotist seedesüsteemi vooderdiseks ja moodustab areneva inimorganismi rinna ja kõhukoopa.


Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest. Selle sees olevat steriilset vedelikku nimetatakse looteveeks ja see kaitseb embrüot vigastuste eest. Embrüo süda lööb tavaliselt umbes 113 korda minutis ja muudab iga löögiga värvi, kui veri kodadesse siseneb ja sealt väljub. Enne sündi lööb süda ligikaudu 54 miljonit korda ja üle 3,2 miljardi korra 80 eluaasta jooksul.


Kiiret aju arenemist tõendavad välised muutused eesajus, keskajus ja tagaajus. Ülemiste ja alumiste jäsemete arenemine algab neljanda rasedusnädala paiku, kui ilmuvad jäsemepungad. Embrüo nahk on algselt läbipaistev, kuna see on ainult ühe rakukihi paksune. Sedamööda, kuidas nahk pakseneb, kaob ka selle läbipaistvus.


Skeem 1

Skeem 1. 28 päeva vanune embrüo


4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks. Pea moodustab umbes kolmandiku embrüo suurusest. Nähtavale ilmunud suuraju poolkerad muutuvad järk-järgult aju kõige suuremaks osaks. Funktsioonid, mida suuraju poolkerad lõpptulemusena juhivad, hõlmavad mõtlemist, õppimisvõimet, mälu, kõnevõimet, nägemist, kuulmist, tahtlikke liigutusi ja probleemide lahendamise oskust.


Hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved, mis lõpuks ühendavad trahhea ehk hingetoru kopsudega. Enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud.


Rebukott sisaldab algstaadiumis olevaid sugurakke, mida nimetatakse idurakkudeks. Millalgi enne 5. nädalat asuvad idurakud ümber suguelunditesse neerude naabruses. Samuti arenevad enne 5. nädalat embrüole käelabad ning viie ja poole nädalaselt algab kõhrede kujunemine.


Enne 6. nädalat kasvavad suuraju poolkerad teiste ajuosadega võrreldes ebaproportsionaalselt kiiresti ja embrüo hakkab tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Niisugused liigutused on vajalikud selleks, et edendada närvi-lihassüsteemi arengut.


Suu piirkonna puudutamise peale tõmbab embrüo pea refleksiivselt eemale, mis omakorda annab tunnistust algelise tundlikkuse olemasolust. Väliskõrv hakkab kuju võtma. Enne 6. nädalat hakkavad maksas moodustuma verelibled, olemas on juba ka lümfotsüüdid. Seda tüüpi valged verelibled on arenevale immuunsüsteemile olulise tähtsusega.


6. nädalaks on suuresti moodustunud diafragma, tähtsaim hingamisel kasutatav lihas. 6. nädalal muutuvad käelabad pisut lamedamaks. Algelisi ajulaineid on täheldatud juba 6 nädala ja 2 päeva vanusel embrüol. Enne 6,5. elunädalat on eristatavad küünarnukid, eralduma hakkavad sõrmed ja näha on käeliigutusi. Luude kujunemine algab rangluust ning üla- ja alalõualuudest.


Enne 7. nädalat on täheldatud luksumist. Selleks ajaks on juba täheldatud jalaliigutusi koos ehmatusrefleksiga. Enamjaolt on valmis saanud ka neljaosaline süda, mis lööb nüüd keskmiselt 167 korda minutis. Südame elektriline aktiivsus on 7,5-nädalasel embrüol täiskasvanule sarnase lainemudeliga. Naissoost embrüol on 7. nädalaks tuvastatavad munasarjad.


Seitsmenda ja kaheksanda elunädala vaheliseks ajaks on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis. Käsi saab juba kokku viia, nagu ka jalgu. Samuti on tekkinud põlveliigesed.


Enne 8. nädalat ilmutab 75% embrüotest paremakäelisust. Ülejäänute hulgas on võrdselt vasakukäelisi ja mitte kumbagi kätt eelistavaid. See on kõige varajasem tõend parema- või vasakukäelisusest.


8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Pea pööramist, kaela sirutamist ning kontakti käe ja näo vahel esineb palju sagedamini. Embrüo puudutamine kutsub esile silmade kissitamise, lõualuude liigutamise, haaramise ja varvaste sirutamise.


7. ja 8. nädala vahel kasvavad ülemised ja alumised silmalaud kiiresti üle silmade ja kleepuvad osaliselt kokku. Kuigi emakas ei ole õhku, demonstreerib embrüo 8. nädalaks katkendlikke hingamisliigutusi. Selleks ajaks toodavad neerud uriini, mis väljutatakse lootevette. Meessoost embrüo arenevad munandid hakkavad tootma ja väljutama testosterooni.


Nüüdseks sarnanevad luud, liigesed, lihased, närvid ja jäsemete veresooned igati täiskasvanu omadega. 8. nädalaks muutub marrasknahk mitmekihiliseks membraaniks, kaotades sellega suure osa oma läbipaistvusest. Kulmud hakkavad kasvama ja suu ümbrusesse ilmuvad karvakesed.

Lootepikkused


ÜHE JA KAHE KOORIONI KAKSIKUD

Kui üksik viljastunud munarakk kaheks jaguneb, on tulemuseks identsed kaksikud, kellest enamik kasvab ühes koorionikotis (koorion e kõldkest on loodet ümbritsev välimine lootekest). Kui korraga viljastub kaks munarakku, on kummalgi lapsel oma koorionikott. Ühe koorioni kaksikutel on kahe peale üks platsenta ning nad kasvavad ühes koorionikotis, kuigi sageli võib kumbagi neist ümbritseda oma vesikest (amnion, loodet ümbritsevaist kestadest sisemine). Ühe koorioni kaksikute puhul on komplikatsioonid sagedasemad, sest mõningatel juhtudel võib ühe lapse veri sattuda teise vereringesse (loode-loode transfusioon). Kui see aegsasti tuvastatakse, on ravi enamasti edukas. Mõnikord kasutatakse laserkirurgiat, et “leke” peatada. Seetõttu tahavadki arstid võimalikult vara kindlaks teha, kas naine ootab kaksikuid, ja kui, siis mis tüüpi kaksikud need on.


Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimese embrüo kasvanud ühest rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Embrüonaalse perioodi lõpuks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest.üles




Inimese arengu looteline periood (8. nädalast sünnini)


9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka asjadest haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised (vastavalt siis mees- või naissoo) suguelundid. Arenema hakkavad häälepaelad. Silmalaud on nüüdseks täiesti kinni.


Skeem 2

Skeem 2. 9 nädala vanune loode


9. ja 10. nädala vahel leiab aset kasvuspurt, mille käigus suurendab loode oma kehakaalu üle 75%. Loode haigutab, avab ja sulgeb sageli oma suud ning imeb pöialt. Enamikus luudes käib luustumine. Arenema hakkavad ka sõrme- ja varbaküüned. Spetsiifilised sõrmejäljed, mille kaudu saab inimese identifitseerida terve elu jooksul, tekivad 10 nädalat pärast viljastumist.


Kui loote elus saab läbi 10. nädal, lõpeb raseduse kestuse arvestuses 12. nädal ehk esimene rasedustrimester.


11. nädalaks on nina ja huuled täiesti välja arenenud, kuigi nende (nagu iga teisegi kehaosa) välimus muutub inimese elutsükli igas faasis. Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab. Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada kui mees- või naissuguelundeid. 11. ja 12. nädala vahel suureneb loote kaal peaaegu 60%.


POISS VÕI TÜDRUK?

Esimestel nädalatel on embrüonaalsed suguorganid poistel ja tüdrukutel ühetaolised, kuigi beebi sugu on geneetiliselt kindlaks määratud juba eostumisel.  Skaneerimisel ei ole suguorganitel soolist kuuluvust võimalik määrata enne beebi kolmandat elukuud. Peale kaheksandat nädalat ilmuvad mõlemast soost beebidel väljaulatuva soonega mügarikuna nähtavale välised suguorganid. Kui kusiti pilu jääb avatuks, on tegemist tüdrukuga; kui see aga sulgub, on oodata poisi sündi. Skaneerides on tähendusrikas väliste suguelundite asend: kui need hoiavad püstipidi, on tegemist poisiga; kui aga allapoole, on tegu tüdrukuga.


Suu sisemust katavad maitsmispungad, mis jäävad sünni ajaks alles vaid keelele ja suulaele. Soolestiku tegevus algab juba 12. nädalal ja jätkub umbes 6 nädalat. Loote (ja ka vastsündinu) esmane väljaheide (mekoonium) koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. Kuigi jalgadel kulub oma lõplike proportsioonide saavutamiseks enam aega, on loote käte pikkus saavutanud 12. nädalaks peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Mõnede teadlaste arvates arenevad käed jalgadest kiiremini välja, sest neid läheb beebil tarvis varem – enne käimist tuleb juba asjadest kinni haarata. Alternatiivse seletuse kohaselt arenevad käed, just nagu silmad ja kõrvadki, välja varem, kuna needki on tundeorganid.


Nüüdseks reageerib õrnale puudutusele juba terve loote keha, erandiks vaid pealagi ja kukal. Tähelepanuväärsel moel ilmnevad esimest korda soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varasemast eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks, mis  aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab. Nägu jätkab arenemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng.


PEA SUURUS

Kuni raseduse kõige hilisema faasini on beebi pea ülejäänud kehaga  võrreldes ebaproportsionaalselt suur. 11 nädala vanuselt moodustab beebi pea ca poole tema pikkusest pealaest istmikuni. 19.-ks elunädalaks kujutab beebi pea ca üht kolmandikku tema keha kogupikkusest ja sündides moodustab pea ca neljandiku beebi pikkusest.


15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Suurem osa vererakkude tekkest leiab aset sel ajal. Kuigi juba 6-nädalane embrüo hakkab ennast liigutama, tunneb rase naine loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel.


Skeem 3

Skeem 3. 16 nädala vanune loode


Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest. Alates 19. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks.


20. nädalaks on tiguorgan, mis on kuulmiselund, saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Siit alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele. Seejuures võivad liigtugevad helid püsivalt kahjustada loote kuulmisvõimet. Peanahal hakkavad kasvama juuksed. Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed.


21.-22. nädalaks pärast viljastumist suudavad kopsud teataval määral õhku hingata. Seetõttu peetakse seda vanuseks, mil osa looteid  on võimelised väljaspool emaüsa ellu jääma.


Skeem 4

Skeem 4. Teise rasedustrimestri loode


Kui loote elus saab läbi 22. nädal, lõpeb raseduse kestuse arvestuses 24. nädal ehk teine rasedustrimester.


24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja ehmudes pigistab loode silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja. Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis.


BEEBIGA SIDEME LOOMINE

Juba enne sündi tekib ema ja beebi vahel tugev side. Varustades oma last toiteainete ning ärritust ja naudingut põhjustavate kemikaalidega, loob ema oma lapsega füsioloogilise sideme. Silitades hellitavalt oma kõhtu, leiab aset käitumuslik sideme loomine. Mõned teadlased arvavad, et emad suhtlevad oma sündimata beebidega ka sümpaatiliselt – nt unenägude teel. Tugeva sideme loomine ema ja lapse vahel nii enne kui pärast sündi on väga oluline, kuna sellest sõltub emotsionaalse ja hooliva suhte kujunemine ka pikemaajalises plaanis. Tugev side emaga on lapse arengu eelduseks oleva kindlustunde kujunemise seisukohast äärmiselt tähtis.


KUULMINE JA KUULAMINE

Emakas ei ole sugugi vaikne paik. Seal saab beebile osaks palju erinevaid helisid, mida tekitavad nt tema ema hääl, organid ja vereringe. Samuti kuuleb beebi selgelt ema “krooksatusi”, luksumist ja aevastamist, just nagu ka välismaailma helisid. Alates 24. elunädalast kuulavad beebid ärkvel olles kogu aeg enese ümber toimuvat. Nad reageerivad helidele ehmatusrefleksiga, paisates käed ja jalad kehast eemale. Juba emakas olles tunneb beebi oma vanemate hääle ära – ta tajub hääletooni individuaalseid omadusi ning omab seetõttu ka võimet eristada kõnet muudest helidest. Pärast 26. elunädalat naudivad beebid väga oma vanemate hääle kuulmist, seega tuleks beebiga aeg-ajalt rääkida. Samuti saab beebiga otseselt sidet pidada, lauldes talle hällilaule.


Raseduse kolmandal trimestril nõuab aju kiire areng enam kui 50% loote poolt tarbitavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra. 26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama. Pupillid reageerivad valgusele juba 27. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul. Kõik nõutavad koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on töövõimelised. Võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist. Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelatamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine.


MÄLESTUSED

28.-32. elunädalaks on loote aju neural circuits sama arenenud kui vastsündinul. Samal ajal jõuab ajukoor arengus sinnamaale, et võimalikuks osutub teadvuse teke. See tähendab omakorda, et beebil on selleks ajaks tunded ning mälu. Ühe uuringu käigus mängiti selles vanuses beebidele seebiooperi tunnusmuusikat. Kuuldes sama meloodiat mõni päev pärast sündi, reageerisid beebid sellele. Teine grupp beebisid, kellele ei olnud seda muusikat varem mängitud, ei ilmutanud mingit reaktsiooni.


Skeem 5

Skeem 5. 28 nädala vanune loode


Sammumist meenutavad jalaliigutused võimaldavad lootel kukerpalle teha. Loode ei tundu enam nii kortsuline, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on oluline roll kehatemperatuuri säilitamisel ja energiavarude hoidmisel pärast sünnitust. 28. nädalaks suudab loode eristada kõrgeid ja madalaid helisid.


MUUSIKA

Alates 32. elunädalast suudab beebi ära tunda konkreetse muusikapala ning selle järgi oma kehaliigutusi koordineerida. Klassikalisel muusikal – eriti vokaal- ja klaverimuusikal – on kõnelemisega kõige rohkem sarnaseid jooni ning see pakub beebile erilist naudingut. Sõltuvalt muusikast võib beebi erutuda ja muutuda aktiivseks või rahuneda ja lõdvestuda.


30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast.


Skeem 6

Skeem 6. 32 nädala vanune loode


Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. Sellised käitumuslikud seisundid peegeldavad kesknärvisüsteemi üha suurenevat keerukust. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi. 35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata.


Skeem 7

Skeem 7. Kolmanda rasedustrimestri loode


SÜNDIMINE

Emaka regulaarne kokkutõmbumine ja lõdvestumine on kolmanda rasedustrimestri lõpufaasis tavaline nähtus. Need kokkutõmbed on valutud ning aitavad põhjustada emakakaela ja emaka alaosa lamenemist nii, et beebi pea saaks vaagnasse langeda. Emaka regulaarsed ja valulikud kokkutõmbed, mis leiavad aset lühema intervalliga kui iga kümne minuti tagant, on märgiks sünnitustegevuse algusest. Siis hakkab emakakael avanema, saavutades vahetult enne beebi sündimist täieliku avatuse, nii et emakast ja tupest moodustub üks õõnsus. Seejärel hakkavad emaka lihased tugevasti kokku tõmbuma, et beebi emast välja tõugata.


Normaaljuhul algatab loode sünnitegevuse ca 38. nädalal, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt nimetatakse inimest veel looteks, ent selle järel juba vastsündinuks. Sünnitegevusest annavad tunnistust emaka võimsad kokkutõmbed, mille tulemuseks on lapse ilmaletulemine.


Vaata sünnituse visualisatsiooni YouTube'is.


Inimese sünnieelse arengu ülevaatlikku ajakava vaata siit.üles

Allikmaterjalid:

  • Endowment for Human Development
  • "Human fertilization", Wikipedia
  • Stuart Campbell, M.D., Watch Me Grow. New York: St. Martin’s Press, 2004
  • Peter Tallack, In the Womb: Witness the Journey from Conception to Birth through Astonishing 3D Images. Washington, DC: National Geographic Society, 2006
  • Alexander Tsiaras & Barry Werth, From Conception to Birth: A Life Unfolds. New York: Doubleday, 2002
  • Lennart Nilsson & Lars Hamberger, Lapse sünd. Tallinn: Sinisukk, 2005

Prindi